Äksi Andrease kirik.
Äksi kirikukihelkonda on kirjalikes allikates esmamainitud 1443. aastal. Samas asukohas on olnud mitu puust kirikut, mis on aga erinevates sõdades hävinud. Praegune kirikuhoone on tõenäoliselt ehitatud 1770. aastal, vanimad osad umbes 1500. aastast. Kirik rekonstrueeriti põhjalikult neogooti stiilis 1887.–1889. aastal Reinhold Guleke’ projekti järgi, kes kavandas ka samas stiilis sisekujunduse. Aastail 1724 -1744 töötas Äksis pastorina juhuluuletaja Carl Gustav Staden (1700 -1750), aastail 1760 -1763 eestikeelse ajakirjanduse ja rahvusliku kirjanduse rajajaid, publitsist, kodu-uurija ja keelemees August Wilhelm Hupel (1737 -1819). Aastatel 1815 -1832 (17 aastat) töötas siin eestikeelsete kooliraamatute väljaandja, kalendrite ja populaarteaduslike väljaannete koostaja Otto Wilhelm Masing (1763 -1832). Aastail 1834 -1855 töötas Äksis Franz v. Ackermann (1801 -1855), kes jäädvustas oma nime ajalukku mitmete kooliraamatute autorina, eesti-saksa sõnaraamatu koostajana ja J. W. Goethe esmatõlkega eesti keelde (“Augutana”). Tema järel aastail 1855 -1867 tegutsenud Georg Theol (1826 -1867) oli mõnda aega “Tallorahwa Postimehe” toimetaja.

Äksi vabadussõja mälestussammas.
Äksi piirkonnast pärit Vabadussõjas langenud sõdurite mälestussammas avati 28.06.1925.
1945. aastal sambakuju lõhuti, kuid aluskivi jäi kohale.
Mälestussammas taasavati 27.08.1989. Praegune kuju on originaali täpne koopia.

Äksi kiriku pastoraat
Pastoraat on ehitatud 19. sajandi keskel ja seda on sama sajandi lõpul rekonstrueeritud. Viimane suurem ümberehitus, kui lisati taha fassaadile uus tiib, teostati 1989. Peale pastoraadi riigistamist oli siin 1949(1950)-1961Kukulinna 7-klassiline kool, 1961-1962 Kukulinna algkool, 1963-1970 Kukulinna abikool, 1970-1978 Kukulinna Eriinternaatkool ja 1978-1989 Jõgeva haridusosakonna spordikooli Äksi spordibaas. Alates 1989 aastast tegutseb pastoraadis Äksi Motell.

O. W. Masingu mälestuskivi
1989. aastal paigaldati Äksi kiriku parki Otto Wilhelm Masingu (1763–1832) bareljeefiga mälestuskivi (E.Taniloo). Eesti kirja- ja keelemees O. W. Masing töötas Äksis pastorina aastatel 1815-1832. Sel ajal avaldas ta kaks aabitsat, mitmeid raamatuid, toimetas “Marahwa Näddala-Lehte” ja võttis keelde kasutusele õ-tähe.

Äksi ässa kivi
Iidsetel aegadel viskasid Kalevi pojad Saadjärve ääres kividega liisku, valimaks endi hulgast Eesti kuningat. Selle sündmuse meenutamiseks toimub alates 1994. aastast Äksi Kihelkonnapäeva raames Äksi Ässa kiviviskevõistlus. Võistluse korraldamise idee ja võistluse formaadi autoriks on Ants Paju. 1996 aastal paigaldati Äksi kiriku parki võistluse mälestuskivi.

Äksi villaveski
Äksi kiriku pargi servast voolaval Mudajõel on säilinud vesiveski, mille juba 1824. aastal laskis rajada O. W. Masing. Seda on aegade jooksul ümber ehitatud ja ta on töötanud nii jahu- kui ka villaveskina ning tootnud elektrit. Villaveski on om asajaaastaste masinatega töös tänase päevani ja toodab jätkuvalt kvaliteetset lõnga.
Äksis tehakse lõnga niiviisi:
• Kõigepealt lambavill pestakse.
• Seejärel käib see läbi villahundi, mis katkub villatuustid lahti ja eemaldab suurema puru.
• Seejärel vill kraasitakse kolmes etapis – lõpptulemuseks on õhuline villaloor.
• Villaloorist tehakse heidemasinas heie, mis näeb välja nagu keeruta lõng.
• Ketrusmasinas kedratakse heidele keerud, mis muudab lõnga vastupidavaks.
• Korrutusmasinas korrutatakse kedratud lõng kahe- või kolmekaupa, nii saab paksema, kahe- või kolmekordse lõnga.



Kiigepark
Äksi kiriku pargi kiigepark rajati 2012 aastal ja see koosneb 15 erinevast kiigust.
Kui tänapäeval peetakse kiikesid traditsiooniliseks meelelahutuse pakkujaks ja kiigeplatsi puhkekohaks, siis mitusada aastat tagasi omistati talle aga rahvakalendriga seoses maagiline tähendus. Kiikumine moodustab Eesti muistse loodususundi riitustest ja kommetest ühe osa, kus see komme on aastaajalisuse taustal seotud peamiselt kevade saabumisega. Kui Eesti 13. Sajandil ristimise tähe all koloniseeriti hakati ka kiikumise traditsiooni tõlgendama kristlike müütide abil. Aegade jooksul on muutunud ka kiikumise tähendus ja funktsioon. Algselt väga tihedalt uskumuste ja tavadega seotud kohtadest sai 19. sajandiks suuresti lõbutsemise ja sotsiaalse suhtlemise koht. 19.sajandi lõpul hakkas kiikumise ja kiikede tähtsus taanduma. Selle põhjused olid järgmised: maareformid, virguv seltsitegevus-mis pakkus rohkem ja huvitavamaid tegevusi, üldine majanduslik areng, linnastumine. Väga laastavalt mõjusid kiigekultuurile I Maailmasõda ja Vabadussõda, kuna noortele tundus kiikumine olevat liialt seotud mõisaikkega ja seetõttu hoiduti sellest. Nii Eesti Vabariigi kui ka Nõukogude liidu aegadel säilis kiikumine tegevusena, kuid kiigekultuur oma traditsioonilises mõistes hääbus. Samasuguseks on pilt jäänud ka taasiseseisvunud Eesti Vabariigis ja tõenäoliselt jääb ka edaspidiseks.
Erinevate andmestike ja uurimuste kõrvutamisel ilmneb, et kiige ehitamisel ja kiigekoha rajamisel ei ole läbi aegade lähtutud peamiselt mitte looduslikest eeldustest vaid pigem kättesaadava maa olemasolust ja kohalikest kommetest. Tänapäeval on põhiliseks kiikede asukohta valiku kriteeriumiks kiige funktsioon (nt. turismiatraktsioon).
Kiikesid on mitmesuguseid nagu ka nende eristamise viise. Ehitusmaterjali järgi võib eristada põhiliselt puidust kiikesid ja metallist kiikesid. Kõige levinumaks on siiski segatüüp, kus tugitalad, aisad ja põhjalauad on tehtud puidust aga ristvõll ja erinevad ühenduskohad metallist. Lisaks valmistatakse kiikesid nööridest ja riidest. Kiikesid saab eristada ka kiikujate arvu järgi. Eestis on valdavaks kiigud, kus saab kiikuda korraga üks kuni kaheksa kiikujat.



XXI Äksi Kihelkonnapäev
Äksi Kihelkonnapäeva näol on tegemist igasuvise traditsioonilise üritusega, mit toimub alates 1993. aastast. Päeva üritused on alati toimunud Äksi kirikus ja kirikut ümbritsevas pargis.
Aastate jooksul on Kihelkonnapäeva raames toimunud mitmeid erinevaid ettevõtmisi, võistlusi ja esinemisi.
Kõige pikemalt on Äksi kihelkonnapäev raames peetud Äksi Ässa kiviviskevõistlust. Viskasid ju iidsetel aegadel Kalevi pojad Saadjärve ääres kividega liisku, valimaks endi hulgast Eesti kuningat. Selle sündmuse meenutamiseks toimubki alates 1994. aastast Äksi Ässa kiviviskevõistlus. Võistluse korraldamise idee ja võistluse formaadi autoriks on Ants Paju. 1996 aastal paigaldati Äksi kiriku parki võistluse mälestuskivi.
Teine, peaaegu sama pika traditsiooniga, võistlus Äksi kihelkonnapäevadel on munavise. Võistlus on paaridele ja võitjaau saab endale paar, kes suudab muna kõige kaugemale visata ja selle tervena kinni püüda.